Mahetoit: loomulik ja kasulik

Eesti Maaülikoolis analüüsiti 2011. aastal rohkem kui 150 maailmas tehtud mahe- ja tavatoidu kvaliteeti võrdlevat teadusuuringut ning koostati selle põhjal ülevaatlik aruanne „Quality of Organic vs Conventional Food and Effects on Health”.

Trükis “Mahetoit: loomulik ja kasulik” on eestikeelne lühikokkuvõte valminud raportist.

Analüüs tehti Innovation for Welfare alaprojekti PICKFIBER raames. Projekti kaasrahastajaks oli Euroopa Regionaalarengufond (ERDF) INTERREG IVC programmi kaudu.

Lisainfo: Darja Matt, darja.matt@emu.ee

Lisa kommentaar

Konverents “Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid”

Head mahetootjad, mahetootmisest ja -mõtlemisest huvitatud ettevõtjad ja ametnikud!

Olete väga oodatud osa võtma Võru maavalitsuse, Võrumaa Partnerluskogu ja Eesti maaülikooli mahekeskuse korraldatavast mahekonverentsist „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid”.

Tegemist on konverentsiga, kus püütakse leida vastuseid mahetootmise kõige põletavamatele küsimustele, aidatakse leida maheideedele kaasamõtlejaid ning jagatakse praktilisi nõuandeid mahetootmise valdkonnas.

Lisaks huvitavatele teemaarendustele on kohapeal võimalik tutvuda kõige moodsama mahetehnikaga Eestis ning näha tänapäevaseid maheväetisi ja saada informatsiooni nende kasutusvõimaluste kohta.

Pakutakse selle piirkonna UMA MEKi hääd  ja parõmbat.

Konverents leiab aset 04.11.2011.a algusega kell 10 Võrumaa masinaühistu ruumides Nursis. Tegemist on endise kolhoosi suurfarmiga, kus  toimetab Võrumaa masinaühistu ja mis 4. novembriks on kujundatud üheks tõeliseks mahekonverentsi paigaks.

Konverents on ühtlasi heaks jätkuks Võrumaal varem aset leidnud suurt rahva ja meedia huvi pakkunud ettevõtmistele, nagu seatapuseminar, karjaköögiseminar ja piimapukipidu. Seekord on suurfarmikonverents.

Konverentsil osalemine on tasuta!

Pärast konverentsi on võimalik väikese tasu eest külastada Võrumaa suitsusaunu, mekkida hääd ja parõmbat UMA MEKi õhtulaudades ja ööbida Võrumaa majutusasutustes. Järgmisel päeval on võimalus tasuta külastada suurejoonelist kohaliku toidu suurlaata UMA MEKK Võrus.

Konverentsi täpne kava ja asukoha skeem.

Konverentsist osavõtuks palume registreerida hiljemalt 01.11.2011 aadressil:

http://www.voruleader.ee/et/uma-mekk-2011-seminarile-registreerumine

Täiendav informatsioon või ka registreerimine e-kirja teel allas.anti[A]gmail.com  või telefonil 5340 0409 (Anti Allas).

Informatsiooni õhtuse programmi ja  ööbimisvõimaluste kohta leiate aadressilt http://www.voruleader.ee/et/majutus-ja-toitlustus

Korraldajad: Võru maavalitsus, Võrumaa Partnerluskogu, Eesti maaülikooli mahekeskus

Koostööpartnerid: Põlva maavalitsus, Valga maavalitsus, Alt-Lauri talu, Võrumaa Masinaühist, Võro Instituut

Kohtume konverentsil!

Lisa kommentaar

Selgusid aasta parim mahetootja ja mahetoode

Pühapäeval, 18. septembril kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumi Leivapäeval välja Eesti parim mahetootja ja Eesti parim mahetoode.

Eesti parim mahetootja 2011 on Riido talu Saarmaal, mille peremeesteks on Jaan ja Anne Kiider. Teise koha pälvis Uus-Vainu talu Läänemaalt ning kolmanda koha Kaire Vannas Hiiumaalt.

„Kõik tunnustuse pälvinud mahetootjad on oma piirkonnas teistele eeskujuks: aktiivselt võetakse osa nii maheorganisatsioonide tööst kui ka maaelu ja mahetootmise propageerimisest. Tänavusi võitjaid iseloomustab suur pühendumus ja tahe areneda nii tootmismahtudes kui ka kvaliteedis  – see on ka oluline asjaolu, miks just need tootjad pälvisid tänavu tunnustuse,“ ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.

Esimese koha pälvinud Riido talu asub Saaremaal Kaarma vallas Vaivere külas. Talus on mahetootmine aastast 2000, kasvatatakse liha- ja piimakarja ning teravilja. Põllumajandustoodangu müügikäive oli 2010. aastal 2,6 miljonit krooni. Viimasel viiel aastal on investeeritud tootmisse ligikaudu 10 miljonit krooni.

„Minu jaoks on mahetalu pidamine eluviis: ma ei kujutaks teistmoodi talupidamist ettegi. On väga hea, et mahetooted ja –tootmine on järjest kasvava tähelepanu osaliseks saanud,“ ütles Eesti parim mahetootja 2011 võitja Riido talu peremees Jaan Kiider. „Olen tunnustuse üle väga tänulik – see innustab mind mõtlema veelgi, mida võiksin kasvatada ning kuhu ja kuidas oma toodangut turustada,“ rääkis Jaan Kiider.

Teise koha pälvinud Uus-Vainu talus, mille peremees on Raido Raba, kasvatatakse teravilja ja kartulit, samuti on talus lihaveisekari. Talu tegeleb lisaks kartuli ja köögivilja töötlemise –koorimise ja pakendamisega. Talu müüb toodangut Märjamaa Lihatööstusele, TÜ-le Eesti Mahe, aga ka Haapsalu toitlustusettevõtetele.

Kolmanda koha pälvinud FIE Kaire Vannas kasvatab lambaid ja kitsi ning põllul tera- ja köögivilja. Koduköögis valmistatakse kitsepiimajuustu, samuti kedratakse lõnga ning turustatakse lõnga nii mandrile kui kodusaarel. Alati võetakse talus vastu ka maaeluhuvilised, samuti tutvustatakse huvilistele kitsepiima ja selle tooteid.

Eesti parimat mahetoodet 2011 – kamaga šokolaadikreemi valmistab FIE Katrin Seppa-Silmere Otepäält. Konkursil pälvis teise koha Kaasiku Mahetalu OÜ õunamahl, kolmanda koha Edgar Koltsi Mustika krõps, ära märgiti OÜ Taali Mesila Metsamesi taruvaiguga. Kamaga šokolaadkreemi, aga ka teisi võidutooteid võib leida öko- ja talupoodidest. 

„Kõik sel aastal võitnud auhinna pälvinud tooted rõõmustavad eriti maiasmokkasid – võidutooteid tasub otsida öko- ja loodustoodete poodidest,“ ütles Airi Vetemaa. „FIE Katrin Seppa-Silmere on juba mitu aastat tuntud kui väga kvaliteetsete ja maitsvate, aga ka tervislike maiustuste tootja – uus toode šokolaadikreem kamaga on aga tõeliselt maitsev – seda peab kindlasti ise proovima.“

„Tunnustuse üle on väga hea meel, see innustab tootearendusega tegelema,“ rõõmustas Katrin Seppa-Silmere. „Tegelikult sooviks isegi, et mahetöötlejaid oleks märksa rohkem ja konkursski tihedam. Oma kogemusest võin öelda, et kui leida õige suund, pole töötlemine sugugi keeruline: ka lihtsates tingimustes ja väheste vahenditega on võimalik hästi hakkama saada.“

FIE Katrin Seppa-Silmere  turustab mahemärgiga tooteid kaubamärgiga Karli ja Linda maiustused alates 2009. aastast. Toodetakse ka müslisid ja müslibatoone, vt www.karlijalindamaiustused.ee. Šokolaadikreem kamaga koostis: piimašokolaad 65% (roosuhkur, kakaovõi, täispiimapulber, kakaomass, emulgaator – sojaletsitiin), päevalilleõli, kama 8% (rukis, nisu, oder, hernes).

Teise koha pälvinud Kaasiku Mahetalu OÜ õunamahl on valmistatud EMÜ Polli tootearenduskeskuses Eesti õuntest külmpressimise teel ning vahetult enne pakendamist pastöriseeritud. Mahl on villitud liitrisesse klaaspudelisse ning sellel on termokahanevast kilest nn sleeve-etikett, mille paigaldamiseks ei kasutata liimi, vaid kuuma õhku.

Kolmanda koha pälvinud FIE Edgar Koltsi Mustika krõps on kuivatatud magus suupiste, mis koosneb vaid Lõuna-Eesti metsadest pärit mustikatest ja mahesuhkrust.

Äramärgitud toode: Metsamesi taruvaiguga on tervisest hoolivale inimesele väga hea toode. Mõlemad koostisained on tugeva antibakteriaalse toimega.

Tootjakonkursile kandideeris 10 mahetootjat üle Eesti, tootekonkursile esitati 29 toodet 14-lt ettevõttelt. parima tootja ja toodet valisid välja erialaspetsialistidest koosnev žüriid.

Leivapäval valiti ka külastajate lemmikmahetoode. Võitjaks osutus OÜ Mahetalu Terav tomatikaste. Leivapäeva külastajate lemmikmahetoote auhinna andis üle pr Evelin Ilves.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul soovitakse konkurssidega tunnustada tootjaid, kes panustavad mahetoidu tootmissesse ning tarbijaid, kes oskavad väärtustada puhast toitu. „Ülimalt positiivne on tõdeda, et eestlased on muutunud teadlikumaks ja seeläbi ka nõudlikumaks ning teevad oma tarbimisvalikuid tervisliku puhta toidu kasuks,“ nendib Seeder.

Konkursid korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga.

Pilte Vabaõhumuuseumis toimunust saab vaadata Mahekeskuse galeriist.
Lisainfo:
Airi Vetemaa, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
E-post airi.vetemaa[A]gmail.com, tel 522 5936

Lisa kommentaar

Mis on mahetoit? Mida tehakse teisiti mahetoidu töötlemisel?

Eesti Maaülikooli Mahekeskuse eestvedamisel ja Põllumajandusministeeriumi toetusel on valminud kolm mahepõllumajandust tutvustavat videoklippi, kus tutvustatakse kõige olulisemaid põhimõtteid, mille poolest erineb mahetootmine tavatootmisest.

Klipid on vabalt kasutamiseks mahepõllumajanduse edendamise ning teadlikkuse tõstmise eesmärgil.

Klipid on kättesaadavad ka Youtube’s: www.youtube.com/maheklubi

Lisa kommentaar

Mis on mahetoit? Kuidas erineb mahetaimekasvatus tavatootmisest?

Eesti Maaülikooli Mahekeskuse eestvedamisel ja Põllumajandusministeeriumi toetusel on valminud kolm mahepõllumajandust tutvustavat videoklippi, kus tutvustatakse kõige olulisemaid põhimõtteid, mille poolest erineb mahetootmine tavatootmisest.

Klipid on vabalt kasutamiseks mahepõllumajanduse edendamise ning teadlikkuse tõstmise eesmärgil.

Klipid on kättesaadavad ka Youtube’s: www.youtube.com/maheklubi

Lisa kommentaar

Mis on mahetoit? Mille poolest erineb maheloomakasvatus tavatootmisest?

Eesti Maaülikooli Mahekeskuse eestvedamisel ja Põllumajandusministeeriumi toetusel on valminud kolm mahepõllumajandust tutvustavat videoklippi, kus tutvustatakse kõige olulisemaid põhimõtteid, mille poolest erineb mahetootmine tavatootmisest.

Klipid on vabalt kasutamiseks mahepõllumajanduse edendamise ning teadlikkuse tõstmise eesmärgil.

Klipid on kättesaadavad ka Youtube’s: www.youtube.com/maheklubi

Lisa kommentaar

Valmisid mahepõllumajandust tutvustavad videoklipid

Kolmes mahetoitu tutvustavas videoklipis tutvustatakse kõige olulisemaid põhimõtteid, mille poolest erineb mahetootmine tavatootmisest. Klipid on kättesaadavad www.youtube.com/maheklubi. Videod valmisid Eesti Maaülikooli Mahekeskuse eestvedamisel, toetas Põllumajandusministeerium.  

„Eesti elanike teadlikkus mahe- ehk ökotoodetest, nende erinevusest võrreldes tavatoodetega ning eelistest tavatoodete ees võiks olla suurem – seepärast alustame videotes mahetootmise tutvustamist päris algusest. Tihti arvatakse, et kõik, mis on kasvanud või valmistatud Eestis või pärit talust, on ka mahetoode – kuid nii see pole,“ sõnas Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest. „Valminud kolm videoklippi tutvustavad ja rõhutavad kõige olulisemaid ning lihtsamaid tõdesid, mis on mahetootmine ning miks see on hea. Igas videos keskendutakse ise teemale – taimekasvatus, loomakasvatus ja toiduainete töötlemine.“

Elen Peetsmanni sõnul on videote eesmärk tutvustada Eesti tarbijatele ka mahemärke, mille abil on võimalik poes mahetooted ära tunda. „Eestis märgistatakse mahetooteid nii Eesti riikliku ökomärgi kui ka Euroopa Liidu mahelogoga – nende olemasolu toodetel on kindlaks garantiiks, et tegemist on ökopõllumajandusest pärit toodetega. Tänaseks on mahetoodete valik tavakauplustes ning ka mahepoodide hulk juba piisavalt suur, et kõikidel soovijatel on võimalik eelistada mahedat,“ rääkis Elen Peetsmann.

Klipid on üleval Youtube’s www.youtube.com/maheklubi ning on mõeldud kõigile vaatamiseks ja kasutamiseks. Neid näitab ka rahvusringhääling 29.08.2011-25.09.2011 ETV-s ja ETV2-s. Klipid valmistati Eesti Maaülikooli Mahekeskuse eestvedamisel ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel.

Mahemärgistusest

http://www.maheklubi.ee/margistus/

Lisainformatsioon:

Elen Peetsmann, Eesti Maaülikooli Mahekeskus

E-post elen.peetsmann@emu.ee, telefon 53044003

Lisa kommentaar

Maaülikooli mahepäev Tõnissoni aias 25. augustil

20. sajandi alguses rajas tulevane riigivanem Jaan Tõnisson koos venna Jüri Tõnissoniga Tartu piirile Eerikale tolleaegse suurima aiandustalu, kus praegu areneb Eesti Maaülikooli mahepõllumajanduslik uurimiskeskus. 

Eesti Maaülikool kutsub neljapäeval, 25. augustil kõiki huvilisi tutvuma mahepõllumajanduse põhimõtete ning Tõnissoni aias ja PKI Eerika katsealadel läbiviidavate põldkatsetega. Selgitatakse ka keskkonna ja põllumajanduse vahelisi seoseid ja tutvustatakse aiandustalu ajalugu. Huvilised on oodatud tutvumisringile koos maaülikooli teadlastega kell 12.15 ja 14.15.

Professor Anne Luik räägib, miks on oluline pöörata tähelepanu keskkonna- ja tervisesõbralikule tootmisele. Professor Kadri Karp selgitab vanade õunapuude rolli aias ning miks eelistada kodumaist viinamarja ja maasikat. Dotsent Eve Veromann tutvustab, kuidas on võimalik kasulikke putukad kaasata kvaliteetse saagi saamisele ning kuidas eri viljelusviisid mõjutavad nii mullaviljakust kui elurikkust.

Tõnissoni maja asub Viljandi ringil Eerikal EMÜ õppehoone kõrval pargi sees (pärast linnapiiri). Kohale saab liinibussiga nr 7, peatus Eerika.

Palume võimalusel oma tulekust teada anda e-kirja teel mahekeskus@emu.ee või tel 7425010. 

Lisainformatsioon:
Anne Luik, anne.luik@emu.ee, tel: 5151556

Lisa kommentaar

Jussi vanaisa mahetalu

Põllumajandusministeeriumi nõustamisel valmis järjekordne Jänku Jussi multikas. Seekord Juss ja Jass satuvad vanaisale just siis külla, kui see mahetalu silti meisterdab. Muidugi tuleb vanaisal selgitada, mis asi see mahetalu on.

 

Lisa kommentaar

Algab mahepõllumajanduse algõppe koolitus

Mahetootmisega alustajad on oodatud osalema mahepõllumajandusliku tootmise algõppe koolitusel. Koolitus toimub üle Eesti kolmel eri teemal. 1. päev on sissejuhatus ja üldine ülevaade mahepõllumajanduse nõuetest ning mahetaimekasvatuse põhialustest, 2. päeval käsitletakse mahetaimekasvatuse temaatikat põhjalikumalt ja 3. päev on maheloomakasvatuse teemal (toimuvad septembris). Mahetoetuse taotlejatel on kohustuslik  osaleda vähemalt kahel koolituspäeval.

1. päev – Taimekasvatuse põhikursus
6. juuli Kuressaare, Ülikoolide Keskus Kuressaares, Pargi 5a (Veeve Kaasik, Karin Hüva)
8. juuli Paide, Järvamaa Keskraamatukogu Lai 33 (Lilia Kulli, Karin Hüva)
11. juuli Põlva, Hotell Pesa, Uus tn 5 (Margo Mansberg, Karin Hüva)
13. juuli Haapsalu, Päeva Villa, Lai tn 7 (Margo Mansberg, Lilia Kulli)
15. juuli Rakvere, Nurga külalistemaja, Niine tn 4 (Margo Mansberg, Karin Hüva)

Päevakava
10:00 Sissejuhatus. Mahepõllumajanduse põhimõtted ja seda reguleerivad õigusaktid
Peamised mahetaimekasvatuse nõuded
Mulla viljakus, toitained, orgaanilised väetised
12:00 Kohvipaus
12:30 Külvikord. Taimekaitse (umbrohi, kahjurid, haigused). Ennetav ja otsene tõrje
Toetusega seotud nõuded
14:30 Nõustamissüsteemi tutvustamine
15:00 Lõpp

2. päev – Taimekasvatuse erikursus
25. juuli Pärnu, Maaparandusbüroo saal, Kerese 4 (Veeve Kaasik, Lilia Kulli)
26. juuli Viljandi, Männimäe külalistemaja, Riia mnt 52d (Veeve Kaasik, Karin Hüva)
27. juuli Rapla, Maavalituse saal, Tallinna mnt  14 (Lilia Kulli, Karin Hüva)
29. juuli Tartu, Tartumaa Põllumeeste Liit, Jalaka 48 (Margo Mansberg, Karin Hüva)

Päevakava
10:00 Umbrohtude agrobioloogilised rühmad, levinud umbrohud rühvel- ja teraviljade põldudel.
Levinud taimekahjurid ja nende tõrje eri kultuuridel
12:00 Kohvipaus
12:30 Kahjustajate tõrje maaharimise võtete abil. Erinevate kultuuride väetamine
14:30 Nõustamissüsteemi tutvustamine
15:00 Lõpp
Lektorid on kogemustega mahenõustajad.

Koolitus on tasuta. Vajalik on registreerumine hiljemalt kaks päeva enne koolituse toimumist. Info ja registreerumine e-mail: mahepm[A]gmail.com või tel 5662 0955

NB! Nende jaoks, kes taotlevad mahepõllumajandusliku tootmise toetust, on koolitusel osalemine kohustuslik (vähemalt 2 päeva). Juhul, kui viimase viie aasta jooksul on vähemalt kahel arvessemineval mahekoolitusel osaletud, siis pole algõppe koolitusel osalemine kohustuslik.
Septembris toimuvad loomakasvatuse koolitused Käinas, Sakus, Pärnus, Tartus ja Võrus.

Koolituse korraldab Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus. Toetab Euroopa Liit.

Lisa kommentaar

Older Posts »