Mahepõllumajandus maailmas aastal 2009

2011. aasta alguses avaldas Šveitsi mahepõllumajanduse instituut FiBL järjekordse ülevaate maailma mahepõllumajandusest. 2009. aasta lõpu seisuga esitatud andmetel oli mahepõllumajandusmaad maailmas 37,2 miljonit hektarit ja maheettevõtteid 1,8 miljonit. Võrreldes 2008. aastaga kasvas mahemaa pind 2 mln ha ehk 6% ja mahetootjate arv suurenes 0,4 mln võrra. Kogu maailma mahepõllumajandusmaast jääb suurim osa Okeaaniasse (32,6%) ja Euroopasse (24,9%). Riikidest olid mahemaa poolest esirinnas Austraalia (12 mln ha), Argentiina (4,4 mln ha) ja USA (1,95 mln ha). Tuleb aga märkida, et Austraalias moodustavad valdava osa mahepõllumajandusmaast ülimalt ekstensiivsed karjamaad.
2009. aastal laienes mahepõllumajandus kõigis maailmajagudes. Suurima kasvuga paistsid silma Argentiina, Türgi, Hispaania, India ja Itaalia.

2009. aasta lõpus viljeleti mahepõllumajandust Euroopas 9,3 mln hektaril. Mahemaa moodustas 1,9% Euroopa ja 4,7% Euroopa Liidu põllumajandusmaast.
Suurim mahemaa pind oli Hispaanias (1,3 mln ha), Itaalias (1,1 mln ha) ja Saksamaal (0,95 mln ha). Maheviljeluse suurima osatähtsusega riigid olid Liechtenstein (26,9%), Austria (18,5%), Rootsi (12,6%) ja Šveits (10,8%). Järgnes Eesti 10,5%-ga, olles mahemaa osakaalu poolest Euroopas viiendal kohal. Mahemaa pind suurenes enamikes Euroopa riikides, kõige enam Türgis, Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal ja Tšehhis.

Globaalne nõudlus mahetoodetele on jätkuvalt suurenemas. Organic Monitori hinnangul ulatus 2009. aastal müük 54,9 mld USA dollarini, mis on üle kolme korra rohkem kui 2000. aastal. Mahetooteid müüakse kõige rohkem Põhja-Ameerikas ja Euroopas, need kaks regiooni moodustavad kokku rohkem kui 90% globaalsest tulust. Aasia, Ladina-Ameerika ja Austraalia on aga olulised mahetoidu eksportijad.

Rohkem kui poole mahetoidu eest makstavast rahast kulutavad eurooplased. Sellest summast kolmveerandi käivad omakorda välja Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia tarbijad. Euroopa turul müüdi mahetoitu 2009. aastal hinnanguliselt 18,4 miljardi euro eest. Suurim maheturg, aastase käibega 5,8 mld eurot asub Saksamaal, järgnevad Prantsusmaa (3 mld eurot), Suurbritannia (2,0 mld eurot) ja Itaalia (1,5 mld Eurot).

Mahetoit moodustab kõige suurema osa toiduturust Taanis (7,2%), Austrias (6,0%), Šveitsis (5,2%) ja Saksamaal (3,4%). Kõigis neis riikides müüakse suurem osa mahetoidust supermarketites, Rootsis koguni 90%. Keskmiselt ühe elaniku kohta kulutavad mahetoidule pea võrdselt kõige rohkem taanlased (139 eurot aastas) ja šveitslased (132 eurot aastas).

Kõik maheettevõtted peavad olema sertifitseeritud. Euroopas on sertifitseerimisasutusi üle 220.

Allikad: FiBL 2011, Organic Monitor 2011

Lisainformatsioon: http://www.organic-world.net/

Lisa kommentaar

28. märtsist – 4. aprillini saab osaleda tasuta infopäevadel mahetootmise alustamiseks

Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus korraldab 28. märtsist-4. aprillini üle Eesti huvilistele tasuta infopäevi. Infopäevadel tutvustatakse mahepõllumajanduse nõudeid, tunnustamise taotlemist ja mahetoetust.

Mahetoidu nõudlus kasvab iga aastaga. Maailmas oli 2009. aastal mahetoodete käive üle 54 miljardi Ameerika dollari, suurim toodete läbimüük oli Põhja-Ameerikas ja Euroopas.

2009. aastal oli kodumaiste mahetoodete müügikäive ligikaudu 47 mln krooni ehk 3 mln eurot. Jätkuv müügikäibe kasv näitab, et mahetoiduturg on vaatamata majanduslikule olukorrale edasi arenenud.

Viimase aastaga on Eestis laienenud mahetoodete sortiment, samuti on juurde tulnud mahetöötlejaid ning suurenenud on mahetoidukaupade müügikäive. 2010. aasta lõpuks oli Eestis veidi enam kui 50 mahetooteid müüvat väikekauplust ja turuletti, lisaks 11 internetis toimivat kauplemissüsteemi ja müügivõrgustikku. Peale selle müüakse mahetooteid ka paljudes suurtes toidukauplustes. Eestis oli 2010. aasta lõpus 1356 mahetootjat ja üle 121 000 ha mahemaad (umbes 13% kogu põllumajandusmaast). Lisaks on kontrollitud ligi 1000 ha looduslikke korjealasid.

Mahepõllumajandusega alustamiseks on võimalik esitada tunnustamise taotlusi 11. aprillini. Taotlusi võtavad vastu Põllumajandusameti maakonna keskused. Mahetootmisega alustanud tootjatel algab üleminekuaeg, mis üldjuhul kestab kaks aastat. Mahetoodanguna saab müüa alles üleminekuaja läbinud maalt ja loomadelt pärit toodangut.

Infopäevad:

28. märts Hiiumaal Käina Kultuurikeskuses, Mäe 2
28. märts Tartu, Tartumaa Põllumeeste Liidu saal, Jalaka 48
28. märts Viljandi, Männimäe Külalistemaja, Riia mnt 52 d
29. märts Põlva, Hotell Pesa, Uus 5
29. märts Pärnu, Maaparandusbüroo saal, Kerese 4
29. märts Kuressaare, Ülikoolide Keskus Saaremaal, Pargi 5a
31. märts Valga, Maavalitsuse saal, Kesk 12
1. aprill Saku, Harju Taluliit, Üksnurme tee 8
1. aprill Rakvere, Katariina külalistemaja, Pikk 3
4. aprill Jõgeva, Kultuurikeskuse keldrisaal, Aia 6

Lektorid on mahenõustajad ja kohalikud maheinspektorid.

Toimumise aeg kell 10:00-14:00, Hiiumaal kell 12:00-16:00.

Infopäev on tasuta. Palume registreeruda eelistatult e-mailile mahepm@gmail.com (märkida nimi, koolituse koht ja kuupäev) või telefonile 5662 0955.

Täpsema informatsioon infopäevade kohta http://www.maheklubi.ee/syndmused/.

Infopäevade tellija on Põllumajandusministeerium, toetab Euroopa Liit.

Lisa kommentaar

Mahepõllumajandus Eestis 2010

Ilmunud on kakskeelne trükis Eesti mahepõllumajandusest aastal 2010. Brošüüri koostas Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ning andis välja Põllumajandusministeerium.

2010. aastal suurenes mahemaa pind võrreldes 2009. aastaga 19%, 121 815 hektarini, millest üleminekuaja oli läbinud 82 628 ha (68%).  Kogu põllumajandusmaast moodustab mahemaa ca 13%. Mahepõllumajanduse registris oli 1356 mahetootjat, kelles 848 tootjat tegeleb ka maheloomakasvatusega. Keskmine maheettevõtte suurus oli 2010. aastal 90 hektarit. Suurimatel maheettevõtetel oli üle 1000 hektari mahepõllumajanduslikku maad.

Mahetoidu töötlejaid oli 2010. aastal 40. Umbes pooled neist valmistavad nii mahe- kui ka tavatoodangut. Vaid mahetooteid valmistavad peamiselt oma toorainet kasutavad mahetalud. Töödeldakse kõiki peamisi tootegruppe – piima, liha, teravilja, marju, puu- ja köögivilju ning maitse- ja ravimtaimi.

Trükisest saab infot mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse, töötlemise ning turustamise kohta. Käsitletakse järelevalvet, õigusakte ja toetust. Tutvustatakse ka mahepõllumajanduse ajalugu ja organisatsioone ning koolitust, nõustamist ja teadusuuringuid.
Trükises on esitatud olulisemate mahepõllumajandusega seotud ametiasutuste ja organisatsioonide kontaktid.

Internetis on trükis saadaval Maheklubi veebilehel www.maheklubi.ee.
Paberkujul eksemplare saab Põllumajandusministeeriumist, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest ja EMÜ Mahekeskusest.

Lisa kommentaar

Pärast dioksiini skandaali kasvas Saksamaal mahemunade müük

Ekspertide ja jaemüüjate sõnul kasvas pärast dioksiini skandaali Saksamaal hüppeliselt mahemunade müük. Nüüd kardetakse juba mahemunade pakkumise vähesust, kuna tarbija loobub puurikanade munade ostmisest.

„On kindel, et inimesed eelistavad mahemune“, mis ei ole mõjutatud käesolevast kriisist, ütles Margit Beck  linnukasvatuse turu-uuringute firmast MEF, lisades et munade nõudlus langes üleüldiselt.

Jaanuari algusest on tarbijaid hirmutanud uudis mürki sisaldavatest kanamunadest, kus ca 4700 farmil keelati toodete müük ja rohkem kui 100 000 muna hävitati. Põhja-Saksamaa firmat kahtlustatakse teadlikult loomasööda tootjate varustamises rasvadega, mis olid mõeldud tööstuslikuks kasutamiseks.  Seda rasva kasutati umbes 150 000 tonni loomasööda tootmiseks. Põllumajandusministri andmetel on testid leidnud munades ja kolmes kanas lubatust kõrgemat dioksiinide sisalduse taset, mis võib põhjustada vähki.

Põhjalikku seletus juhtumi kohta saab lugeda Eerik Puura blogist.

500 inimese küsitlus näitab, et 20% sakslastest hoiduvad munade ostmisest. Saksamaa mahesektori esindajate sõnul  on kuulujutt, et mahemunad ja maheliha kaovad lettidelt. Nõudluse kasvades peavad mahetootjad pingutama, et tulla vastu tarbija nõudlusele.

Allikas: Greenplanet.net

Lisa kommentaar

Mahetöötlemise ja –toitlustamise huvilised arutlevad arenguvõimaluste üle

18. ja 19. novembril 2010 korraldab Eesti Maaülikooli Mahekeskus Tallinnas hotellis St Olav konverentsi ja seminari, kus arutletakse mahetöötlemise ja –toitlustamise arendamist. Käsitletakse nii õigusaktidest tulenevaid nõudeid kui ka seniseid kogemusi ja praktilisi näiteid meilt ja mujalt.

Külalisesinejaks on Harald Hoppe Saksamaalt, kes omab pikaajalist kogemust mahepõllumajanduse edendamise ja mahetoitlustamise alal. Praegu juhib ta maherestorani ning avaliku sektori asutuste mahetoitlustamisega tegelevat ettevõtet, kus serveeritakse 5000 toiduportsjonit päevas.

18.11 konverentsil tutvustatakse mahetoidu erinevusi, räägitakse maheturu olukorrast, tutvustatakse mahetoidu töötlemise ja toitlustamise nõudeid ning praktilisi kogemusi Eestis ja Saksamaal. Oma tegevust mahetoidu töötlemisel ja turustamisel tutvustavad TÜ Eesti Mahe, Märjamaa Lihatööstus OÜ ja Vändra Leib OÜ.

19.11 seminar on mõeldud spetsiaalselt restoranidele jm toitlustusettevõtetele, jagatakse kogemusi ja näpunäiteid tooraine hankimisest retseptide ja turunduseni välja.

Eesti kogemust mahetoitlustamisel jagab Pühajärve Spa ja Puhkekeskuse restorani peakokk Silver Silmere. Ettevõte on üks kahest tunnustatud mahetoitlustusettevõttest Eestis.

Konverentsi ja seminari korraldajaks on Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse ning Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusega, tellijaks Põllumajandusministeerium.

EMÜ Mahekeskus asutati 2008.aastal ja peamisteks tegevussuundadeks on teadus- ja rakendusuuringud mahepõllumajanduses, keskkonnasäästlike eluviiside ja mahetoidu tutvustamine, erinevate sihtgruppide koolitamine ning koostöös ettevõtjatega lahenduste leidmine mahesektori arendamiseks.

Pressiteatele on lisatud foto „Mahetoidu valik Pühajärve Spa ja Puhkekeskuse restorani hommikumenüüs“.

Lisainformatsioon:

Sirli Pehme

Eesti Maaülikooli Mahekeskus

Tel: 5304 4004

e-post: sirli.pehme@emu.ee

Lisa kommentaar

Huvi mahetöötlemise ja -toitlustamise vastu on suurenemas

Huvi 29. oktoobril Tallinn FoodFest 2010 raames toimunud mahetöötlemise, -toitlustamise ja –turustamise seminari vastu näitab, et lähiajal võib loota mahetoidu kättesaadavuse paranemist. Hetkel on Eestis juba 1360 mahetootjat ning mahemaad ligikaudu 120 000 hektarit, kuid töötlemine vajab arendamist, et mahetoodang ka tarbijateni jõuaks. Seminarist võtsid osa mitmed juba tegutsevad toidutöötlemis- ja turustamisettevõtted, alles alustavad ettevõtted ning koolide ja lasteaedade esindajad.

Seminaril tutvustati mahetootmise põhimõtteid ja räägiti mahetoiduturu olukorrast Eestis ja maailmas, tutvustati Eesti ja Euroopa Liidu ökomärke ning mahetöötlemise, -toitlustamise ja turustamise nõudeid. Mahekeskuse juhataja Sirli Pehme sõnul on oluline just õigusaktidest tulenevate nõuete lahtiseletamine ettevõtjatele. „Mahetoidu käitlemise nõudeid on võimalik selgitada lihtsalt ja loogiliselt ning seda tulebki teha, sest õigusaktide keel ja stiil võib olla ettevõtjatele arusaamatu“, rääkis Sirli Pehme.

Praktilise poole pealt jagasid seminaril oma kogemusi ja soovitusi töötlemise ja turustamise osas TÜ Eesti Mahe tegevjuht Jaan Nõmmik ja Riina Värs Teraviljatoode OÜ’st. Degusteerimiseks pakuti valikut kodumaistest mahetoodetest.

Seminari korraldas Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusega, tellijaks oli Põllumajandusministeerium. Lisaks toimub novembrikuus Tallinnas mahetöötlemise ja –toitlustamise teemaline konverents ning korraldatakse mahetoitlustamist tutvustavad seminarid restoranidele ning lasteasutustele. Infot eelolevate ürituste kohta leiab http://mahekeskus.emu.ee/ ja http://www.maheklubi.ee/.

EMÜ Mahekeskus asutati 2008.aastal ja peamisteks tegevussuundadeks on teadus- ja rakendusuuringud mahepõllumajanduses, keskkonnasäästlike eluviiside ja mahetoidu tutvustamine, erinevate sihtgruppide koolitamine ning koostöös ettevõtjatega lahenduste leidmine mahesektori arendamiseks.

Lisainformatsioon:

Sirli Pehme,

Eesti Maaülikooli Mahekeskus

Tel: 5304 4004, e-post: sirli.pehme@emu.ee

Lisa kommentaar

Roheline filmiõhtu “Meie toidame maailma”

20.oktoobril algusega kell 16.30 toimub Eesti Maaülikoolis roheline filmiõhtu “Meie toidame maailma”.

Film räägib toidust globaliseerumise kontekstis, kalameestest, talunikest, kaugsõidu veoautojuhtidest ja võimukatest korporatsioonijuhtidest, kauba- ja rahavoogudest – puudusest külluse keskel.

Kell 16.30 saab aula fuajees degusteerida eestimaiseid mahetooteid, filmiga alustame kell 17.00.

Filmile järgneb aruteluring EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainsituudi õppedirektori Are Selge ja Mahekeskuse juhataja Sirli Pehmega.

Filmiõhtu on tasuta ja avatud huvilistele nii Maaülikoolist kui väljastpoolt!

Filmi näitamine on võimalik tänu Jaan Tõnissoni Instituudi projektile “Vaata ja muuda”.

Lisa kommentaar

Parim mahetoode ja mahetootja 2010 kuulutatakse välja pühapäeval

Sel aastal korraldati esimest korda parima mahetootja ja parima mahetoote konkursid. Võitjad kuulutatakse välja Eesti Vabaõhumuuseumi suurel leiva- ja kartulipäeval 12. septembril Kolu kõrtsi õuel kell 15:45.

Parima tootja konkursile esitasid maheorganisatsioonid 14 tugevat kandidaati. „Valiku tegemine osutus üsna keerukaks, sest iga tootja oli millegi poolest eriline ja vääris esiletõstmist“ ütles konkursi üks korraldajatest, hindamiskomisjoni liige Airi Vetemaa.

Parima mahetoote konkursil kandideerisid töödeldud mahetooted, iga töötleja sai esitada kuni kolm toodet. Kokku esitasid 18 talu ja väiketöötlejat konkursile 41 toodet. Parima toote väljaselgitamist juhtis Dimitri Demjanov Eesti Kulinaaria Instituudist, kes võttis asja kokku nii: “Esimene mahetoodete konkurss oli põnev, hariv ja loodan, et kõigile osalejatele ka kasulik. Mahetootjatel on tohutu potentsiaal rikastada nüüd juba ametliku staatust saavutanud uut põhjala kööki ning mitmekesistada maitsvate ja konkurentsivõimeliste lähitoidu toodetega ka meie siseturismi toitlustajaid.“

Võitjad kuulutatakse välja 12. septembril kell 15:45 Tallinnas, Eesti Vabaõhumuuseumi suurel leiva- ja kartulipäeval.

Vabaõhumuuseumi Sassi-Jaani talu õuel peetakse samal päeval mahetoodete laata, toimuvad mahepõllumajanduse seminar ja mahetoidu töötoad lastele ja täiskasvanutele. Külastajatel on võimalus valida publiku lemmikmahetoode. Kõik mahetoidu huvilised on Sassi-Jaani talu õuele oodatud.

Vabaõhumuuseumis toimub suurel leiva- ja kartulipäeval ka palju muud huvitavat. Lähem info www.evm.ee

Konkursid korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Kulinaaria Instituudi ja Mahepõllumajanduse Koostöökoguga.

Lisainfo:

Merit Mikk

Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

www.maheklubi.ee

mahepm@gmail.com

5039802

Lisainfo:

Sassi-Jaani talu maheõue programm 12. septembril

MAHETOODETE LAAT

10:00-17:00

MAHEPÕLLUMAJANDUSE SEMINAR

12:00-12:15 Mis on öko- ehk mahetoit ja kuidas seda ära tunda – Airi Vetemaa, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

12:15-12:45 Mahetoidu eelised – Sirli Pehme, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus

12:45-13:00 Ülevaade mahetoidu turust meil ja mujal – Merit Mikk, Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus

13:00-13:30 Kohvipaus

13:30-13:45 Tootjate-tarbijate koostöövõrgustiku kogemused Itaaliast – Sara Manserra, CAST

13:45-14:30 Mahetootmise kogemus: Mätiku talu – Aivar Pikkmets; Vändra Leib – Krista Assi; Taali Mesila – Aili Taal

MAHETOODETE DEGUSTEERIMINE JA KÜLASTAJATE LEMMIKMAHETOOTE VALIMINE

13:00-14:00

MAHETOIDU TÖÖTOAD

12:00-13:30 Mahetoidu töötuba (kõrvits, füüsal, baklažaan, maitsetaimed), läbi viib Liisi Kutkina Orapera Ökotalust

14:00-15:30 Mahetoidu töötuba lastele, läbi viib Marina Koho

Lisa kommentaar

Talunikud juhivad tulevikus võitlust kliimamuutuste vastu?

Aarhus`i ülikooli professor Gert Tinngaard Svendsen arutleb, mil moel saaksid talunikud vähendada kasvuhoonegaaside emissioone, samal ajal raha teenides.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hinnangul tuleneb 35% inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest maailmas põllumajandusest. Nüüd arutletakse elavalt võimaluse üle anda põllumajandussektorile keskne roll võitlustes kliimamuutustega, toetades rahaliselt talunike kasvuhoonegaaside emissioone  vähendavaid tegevusi. Esmakordselt arutlesid maailma juhtivad põllumajandustegelased üheskoos sel teemal Kopenhaageni põllumajanduse- ja kliimakonverentsil 2009.a. Üks võimalus on fikseerida kasvuhoonegaaside hinnad ning lasta põllumeestel kasvuhoonegaaside kvootide turul kaubelda. Hetkel on EL kvoodisüsteemi liidetud ainult tööstussektor ja elektrijaamad, olulisematest on puudu põllumajandus, transport ja majapidamised.

Kasvuhoonegaaside vähendamisel on mahepõllumajandusel suur potentsiaal. Esmalt seetõttu, et mahetootmises ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ja pestitsiide, mistõttu energiatarve on madal. Umbrohtudega võitlemisel kulutatakse küll  tavatootmisest enam energiat. Mahetaimekasvatus on eriti hea võimalus kasvuhoonegaaside vähendamiseks suhteliselt madalate kulutustega. Kasvuhoonegaaside vähendamise osas ei ole väga lootustandev maheloomakasvatus ning hoopis negatiivse efektiga kasvuhoonegaaside osas võib olla köögiviljakasvatus.

Visiooni kohaselt saaksid talunikud müüa oma ülejäävad kasvuhoonegaaside kvoodid, kui nad suudavad emissioone vähendada. Lisaks soovitatakse arvestusse lisada mulda viidava CO2 kogused. Süsiniku sidumine mulda on positiivne nii keskkonnakaitselisest kui põllumajanduslikust seisukohast. Seda saab teha näiteks läbi märgalade säilitamise – seni kuni need on veega kaetud, seotakse mulda 10 tonni CO2 aastas hektari kohta. Taani näite kohaselt (kui müüa kvoote hinnaga 200 taani krooni/tonn), on võimalik teenida 2000 taani krooni hektarilt. Kasvuhoonegaaside emissioone saab vähendada ka läbi tehnoloogiliste muudatuste tootmises, näiteks sõnnikukäitlemise parendamine, söödasegude koostise muutmine, mullaharimise vähendamine jne.

Tõenäoliselt, kui talunikel on võimalik samaaegselt tulu teenida ja kasvuhoonegaaside emissioone vähendada, saavad just neist tuleviku kliimakangelased.

Allikas: http://www.icrofs.org/pdf/icrofsnews/2010_3.pdf

Postitas: Sirli Pehme

Lisa kommentaar

Tartus avatakse neljapäeval Lõunakeskuse Taluturg

Tartus avatakse neljapäeval, 26. augustil, Lõunakeskuse Taluturg, mis hakkab lahti olema E-R 12.00–20.00 ning L-P 10.00–20.00

Lõunakeskuses avatava Taluturu operaatoriks on MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mis on loodud Lõuna-Eesti kolme Leader tegevusgrupi ning tootjate poolt. Taluturu toimimise põhikriteeriumiks on toodete või nende põhitooraine kodumaine päritolu – kindlast väikeettevõttest või talust. Toote päritolu ei ole anonüümne.

Kui mujalt Eesti piirkondadest on tulemas huvitavaid originaaltooteid, mida Lõuna-Eestis veel pole, siis on ka nemad teretulnud.
Hinnatase on Tartu keskmine.
Avamisel võib sealt leida tooteid sellistelt pakkujatelt:
Peipsiveere Köögiviljaühistu, Nopri Meierei, MTÜ Liivimaa Lihaveis, Eesti Mahe, Männituka Jaanalinnutalu, lihatööstus Oskar, Rahinge Lihatööstus, Alt-Lauri talu, Põhjala talu, Taarapõllu talu, Tamme talu pagar, Linnu talu, Järveotsa Vutifarm, Tamme aiandustalu, Rähni Küülikufarm, Tervise Kodu, Tiivi Liiberti kitsepiimatooted jne

Avamine on seega 26. augustil algusega 16.00. Simman ja laat kestab kuni 19-ni.

Merle Vall

Lisa kommentaar

« Newer Posts · Older Posts »