Archive for märts, 2009

Maailmas 125 miljonit hektarit GMO all

GMO kasvatamise pindala maailmas 1996 – 2008 (miljon hektarit)

GMO kasvatamise pindala maailmas 1996 – 2008 (miljon hektarit)

Võrreldes 2007. aastaga on maailmas GM kultuuride pindala kasvanud 9,4 % ning praeguseks moodustab 125 miljon hektarit. Pool GMO-dega viljeldavast maast asub USA-s (62,5 milj ha), järgnevad Argentiina (21,0), Brasiilia (15,8), India (7,6) ning Kanada (7,6). Üle ühe miljoni hektari kasvatatakse GM kultuure ka Hiinas, Paraguays ning Lõuna-Aafrikas. Euroopa seitsmes riigis on lubatud viljeleda GMO maisi, mis hõlmab 0,1 milj ha ning 80% sellest haritakse Hispaanias. 2008. aastal oli registreeritud 13,3 miljonit geenmuundatud organismidega tegelevat farmi, mis oli 1,3 miljonit rohkem kui eelneval aastal. 

 

tiitlita3

Enim levinud GM kultuurid alates 1996. aastast on olnud sojauba (2008. a.: 65,8 milj ha), mais (37,3), puuvill (15,5) ning rapsiseeme (5,9). Kogu sojaoa all olevast pindalast moodustab 72% GM soja. Transgeenset puuvilla osatähtsus on maailmas 47%, maisil 23%, rapsil 21%. Samuti kasvatatakse geeneetiliselt muundatult ka paplit (Hiinas), kabatšokki ja lutserni (USA-s), papaiat (USA-s, Hiinas), tomatit, pipart ja petuuniat (Hiinas), nelki (Austraalias, Kolumbias) ja suhkrupeeti. Herbitsiiditolerantset suhkrupeeti on lubatud kasvatada alates 2007. aastast USA-s ja Kanadas ning praeguseks on selle osakaal 57% (0,26 milj ha) kogu toodetavast suhkrupeedist.

 

Alates 2008. aastast on Boliivias hakatud kasvatama GM sojaubasid 600 000 hektaril, Burkina Fasos (Lääne-Aafrikas) 8 500 hektaril GM puuvilla ning Egiptuses 700 hektaril GM maisi. Koos uute liitunud riikidega on nüüd GM taimede kasvatamine lubatud kokku 25 riigis.

 

Allikas: http://www.gmo-compass.org/

 

Postitas: Darja Matt 

Lisa kommentaar

Kohalike mahetoidutoodete turu-uuring

Maarjalaat 2008

2008. aasta lõpus valmis Eesti Konjunktuuriinstituudis Põllumajandusministeeriumi tellimusel tehtud uuring “Kohalike mahepõllumajandustoodete ja –toidukaupade turg Eestis 2007. aastal“. Uuringuga selgitati välja kodumaiste mahetoodete sortiment kauplustes, Eesti mahetooteid müüvate kaupluste arv ja asukohad, mahetoodete osakaal põllumajandussaaduste ja toidukaupade toodangus, tarbimises ja siseturu müügikäibes.

Eestis müüdi 2007. aastal Eestis toodetud mahetoidutooteid kokku ligi 36 miljoni krooni eest. Kogu toidukaupade (sh importtooted) jaekäibest moodustasid kodumaised mahetooted 0,23%, koos importoodetega aga 0,5%. Näiteks Rootsis oli mahetoodete turuosa 2-3%. Suurima osa mahetoodete jaekäibest andis mahepiima ja -piimatoodete, mahekartuli ja köögivilja ning mahepuuvilja ja -marjade müük.

Eestis on vähemalt 50 kohalikku mahetoodangut pakkuvat müügikohta, enamik neist on väikesed ökopoed üle Eesti, suurema tootevalikuga on Ökosahver, Maa ja Ökotalukaup. Lisaks müüakse mahetoodangut laatadel ja erinevatel üritustel. Suuremat kaubavalikut pakuvadki ökopoed. 2008. aasta jaanuarist novembrini müüdi Eesti kauplustes üle 300 erineva Eestis toodetud mahetoidukauba. Suurema osa sortimendist moodustasid mahepõllumajanduslikult toodetud taimeteed, kartul ja köögivili ning teraviljatooted (kokku 74% sortimendist). Paljud mahetooted on müügil vaid hooajal (nt värsked köögiviljad, marjad).

Uuringu tulemustega on võimalik tutvuda Põllumajandusministeeriumi koduleheküljel aadressil http://www.agri.ee/index.php?id=28572 ja konjuktuuriinstituudi kodulehel: http://www.ki.ee/uudised/index.html

Postitas: Elen Peetsmann

Lisa kommentaar

Belgia: tooted saastunud GMOga

vallonia1

Belgia tarbijate ühendus Test-Achats avalikustas, et 22 toodet 113-st testitud tootest sisaldasid GMO jälgi alla ülempiiri 0,9%. Test, mis oli üks osa toidutoodete kvaliteedi ja tervislikkuse uuringust, leidis GMO jälgi sellistest toodetest nagu mais ja sojauba. Kaheteistkümnes tootes leitud protsent jääb alla uue Euroopa määruse lubatud ülempiiri. Sellisel juhul ei ole kohustust seda pakendile märkida, kuna GMO olemasolu peetakse „juhuslikuks“.  Seitse toodet sisaldasid Euroopa Liidus lubatud GMO-sid ja  kaks mahetoodet sisaldasid lubamatuid GMO-sid. Ühes tavatootes oli rohkem kui 0,9% GMO-sid, kuid seda ei olnud pakendil kirjas.

Alates 2008. aasta juunist on Wallona’s GMO-sid piiravad regulatsioonid. Need sätestavad kõrged trahvid ja võimaluse määrata GMO-vabad piirkonnad vältimaks võimalikke levikuid. Lisaks on administratsioon soovitanud tegeleda kvaliteedi, mahe- ja tavapõllumajandusega, kuigi riiklikud ja Euroopa reeglid ütlevad teisiti. Kohalik valitsus on süüdistanud Euroopa Komisjoni liigset liberaalsust antud asjades.

Allikas: http://it.greenplanet.net/index.php?option=com_content&view=article&id=23428

Postitas: Elen Peetsmann

 

Lisa kommentaar

Kaasaegse toidutootmise erinevad tahud

Koomiks

Allikas: http://www.naturalnews.com/021803.html

Postitas: Sirli Pehme

Lisa kommentaar

Mahepõllumajanduse kasv maailmas jätkub

Veebruaris 2009 esitleti Mahepõllumajanduse Teadusinstituudi (FiBL) ja Rahvusliku Mahepõllumajanduse Föderatsiooni (IFOAM) koostöös ilmunud uuringut ”Mahepõllumajandus maailmas: statistika ja tulevikutrendid 2009”. Võetakse kokku andmed 2007. aasta lõpu seisuga.

2007. aasta lõpuks oli maailmas mahepõllumajandusmaad 32,2 miljonit hektarit. Võrreldes eelneva perioodiga oli see umbes 1,5 miljonit hektarit rohkem. global31Suurim kasv toimus Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Enim mahemaad oli Austraalias (12 milj ha), kus suurema osa moodustavad karjamaad, järgnes Argentiina (2,8 milj ha) ning Brasiilia (1,8 milj ha). Rohkem kui kolmandik maailma mahepõllumajandusmaast asus Okeaanias, 24% Euroopas ning Lõuna-Ameerikas 20%. Mahetootjate arv maailmas on 1,2 miljonit.

Euroopas registreeriti 7,8 miljonit ha mahemaad ning see moodustas 1,9% kogu põllumajandusmaast. Suurima mahemaaga on Itaalia (1,15 milj ha), Hispaania (0.99 milj ha) ja Saksamaa (0,68 milj ha). Ligikaudu 30% Liechtensteini põllumajandusmaast oli mahe, Austrias 13,4%, Šveitsis 11% ning Eestis oli see näitaja 8,8%. Selle tulemusega oleme langenud 7. kohale, sest aasta varem olime lausa 5. kohal. 2007. aasta lõpuks oli Euroopas 213 000 mahetootjat.

Allikas: http://www.organic-world.net

Postitas: Darja Matt

Lisa kommentaar