GMO (geneetiliselt muundatud organism, kuhu on lisatud võõrast geneetilist informatsiooni) mõju inimese tervisele on raske hinnata, sest esineb väga palju kõrvalfaktoreid, mida peab arvestama. Samuti erinevate toidu saasteainete nagu nt. pestitsiidide jääkide, mükotoksiinide ning transgeenide samaaegne esinemaine toidus tekitab nn kokteiliefekti, mille mõju inimese tervisele on ettearvamatu. Teise organismi geenid on võimelised küll vabastama nt. taime haigustest ja kahjuritest, kuid uue taime omadused võivad tuua pöördumatut kahju loodusele.
On rida põhjuseid miks GMO on kahjulik nii meie organismile kui meid ümbritsevale keskkonnale:
- Ühe organismi geeni viimisega teisse organismi rikutakse sellega taime füsioloogilisi barjääre. Transgeeni sisestamisel teise organismi ei saa kunagi olla kindel, et geen satub õigesse kohta. Eeldatakse selle sattumist rakutuuma, kuid selle tõenäosus võib olla isegi alla 1%. Sisestatud geen võib olla ettearvamatu käitumisega – hakata teisiti tööle ning avaldada mõju mitmele organismi tunnusele s.h. ka mittesoovivatele. Transgeen võib hakata tootma kahjulikke produkte, mis on organismile toksilise ja allergeense mõjuga.
- GM toidu propageerijad levitavad palju libaargumente, selgitamaks miks on vaja elusorganisme geneetiliselt muundada. Sageli tuuakse põhjuseks rahvaarvu suurenemist ja toidu mittejagumist, näljahäda, maaressursi puudumist ja madalaid saake. Tegelikult on meil maailmas kasutusest väljas ligi 1,6 miljardit ha põllumajandusmaad (allikas: OECD, ÜRO, toidu ja põllumajanduse organisatsiooni FAO koostatud aruanne http://www.oecd.org/dataoecd/2/31/43040036.pdf). Samuti pole GMO saakide osas täheldatud eriliselt suuremaid arve.
- Inimene on harjunud sööma looduslikku toitu. Meie organism pole aga suuteline nii kiiresti muutuma ning omastama geneetiliselt muundatud toitu.
- GM toit on madalama toiteväärtusega.
- Geneetiliselt modifitseeritud toit põhjustab inimese soolestikubakterite tegevuse häirimist.
- GMO on dominantsete tunnustega, levib kergesti keskkonnas ning reostab teisi taimi. Tuulega kandub geneetiliselt muundatud taimede tolm edasi teistele taimedele ning võib muuta nende geneetikat. Pole olemas meetodeid, kuidas seda levikut takistada.
- Tihtipeale, kõik mis puudutab nende toodete ohutust inimesele, on uuringute tulemused kättesaamatud või ei tekita usaldust. Geneetiliselt muundatud seemnete tootjad ei avalikusta sageli katsetuste tulemusi, sest uuringuid viivad läbi needsamad teadlased, kes tegelevad ka geenide juurutamisega. Lisaks võivad GMO kasutamise tagajärjed avalduda inimesel alles järgmistes põlvkondades, seepärast on vajalikud pikemaajalisemad uuringud, vähemalt loomkatsete näol.
- Mitmed laborirottide katsed on kinnitanud, et GM toit avaldab olulist mõju viljatusele, maksa funktsioonide häirimisele.
- Bioloogiateaduste doktor I. Jermakova teostas katse, mille käigus testis GM vs tavalise soja mõju rotipoegade tervisele. Katsetulemused näitasid, et grupis, kus ta andis rotipoegadele GM sojat, osutus 60% eluvõimetuks ning ellujäänutest peamine osa alaarenenuteks. Suurem osa rotipoegadest, keda toideti aga tavalise sojaga, arenesid normaalselt.
- Saksamaa teadlaste (Puschtai jt, 1998; 1999) rida uuringuid näitasid, et pärast rottide söötmist geenmodifitseeritud kartuliga (mis tootis suurel hulgal lektiini – eriline valk, mis muudab taime kahjurputukatele mittesöödavaks), algas katsealustel siseorganite taandarengu protsess – suurenes kõhunääre, vähenes maksatalitlus, rida juhustes kaasnes tugeva põletikuga. Avastati vähirakkude paljunemist, aju arengupeetust ning immuunsüsteemi nõrgenemist. Transgeense kartuli hävitav mõju ei ilmnenud kohe, vaid pärast seda, kui rotid olid söönud seda järjest mitme nädala jooksul. Kuid mitte ükski järelvalve asutus ei nõua sellist pikaldast eksperimentide tegemist.
Et tulevikus vältida pöördumatuid tagajärgi nii inimesele kui keskkonnale, peaks olema GM-taimede üle väga range kontroll ning pikad uuringud ja katsetused. Eelkõige oleks vajalik, et nende uuringute teostajad oleksid sõltumatutest organisatsioonidest ning tulemused kõigile avalikud.
Järjest enam ilmub kaubandusse igapäevaseid toiduaineid kuhu lisatakse pärilikult muundatud komponente. Näiteks on hakatud saia ja ka hakkliha massi suurendamiseks kasutama GMO sojat, mahlades ja muudes jookides suhkrust mitu korda odavamat GMO maisi glükoosi-fruktoosisiirupit, pähklitele ilusa läike saamiseks GMO sojaõli. Ainus võimalus aga, et meie organismi ei satuks GMO, on tarbida mahetoitu. Kontrollitud ökoloogilisest põllumajandusest pärit mahetoidu tootmisel ja töötlemisel on keelatud kasutada transgeenseid organisme.
Postitas: Darja Matt
Mahekeskuse uudised 
Lisa kommentaar